Teadus ja sotsiaalmeedia: Võimalused ja väljakutsed

Kahekümne esimesel sajandil on sotsiaalmeedia muutnud inimeste suhtlemist ja teabevahetust. See on kujunenud tugevaks vahendiks, mis võimaldab ühendusi üle kogu maailma ning mõjutab oluliselt seda, kuidas tehakse teaduslikke uuringuid, kuidas neid vahetatakse ja kuidas neid üldsusele edastatakse.

Käesolevas artiklis uuritakse teaduse ja sotsiaalmeedia tähtsust ning võimalusi ja probleeme, mida selle kasutamine kujutab endast teadusuuringutes ja teabevahetuses.

Kuidas on teadus ja sotsiaalmeedia seotud?

Sotsiaalmeedia tähtsus teaduse valdkonnas on kasvanud, millel on mitmeid eeliseid teadlaste ja teadusringkondade jaoks.

Üks sotsiaalmeedia peamisi eeliseid on see, et see võimaldab teadlastel omavahel suhelda, arendada erialaseid võrgustikke ja jagada oma tulemusi. Teadlased võivad kasutada sotsiaalmeediat oma uurimistulemuste edastamiseks, aidates suurendada teadusliku uurimistöö nähtavust ja mõju, jõudes laiema publikuni väljaspool oma kogukonda.

Sotsiaalmeedia võib lihtsustada ka andmete ja ressursside vahetamist, mis võib viia tõhusamate ja ühiste teadusuuringuteni, kiirendades seeläbi teaduslikke avastusi ja vähendades dubleerimist.

Lisaks võib sotsiaalmeediat kasutada ka teiste erialade õppejõudude kaasamiseks, kellel muidu ei oleks olnud võimalust töötada. Selle tulemuseks võivad olla uued teadusideed ja -teemad ning multidistsiplinaarsed lähenemisviisid teaduslikele probleemidele.

Lõpuks võib sotsiaalmeedia aidata avalikkust teadusega siduda ja arendada teaduslikku arusaamist, suurendades seeläbi avalikkuse usaldust ja toetust teadusuuringutele.

Sotsiaalmeedia kasutamise tähtsus teaduslikest avastustest teavitamisel

Sotsiaalmeedia on võimeline suurendama teadusuuringute mõju ja edendama teaduse mõistetavust, suheldes suurema publikuga, saades reaalajas tagasisidet ja parandades avalikkuse teadlikkust teadusest. On olnud mitmeid juhtumeid, kus sotsiaalmeedia on teadust oluliselt edendanud, mis näitab selle tähtsust:

Ebola puhang Lääne-Aafrikas: 2014. aasta Ebola-epideemia ajal Lääne-Aafrikas kasutati sotsiaalmeediat haiguse leviku jälgimiseks ning ennetus- ja raviteabe levitamiseks. Teadlased ja tervishoiutöötajad kasutasid sotsiaalmeediat omavaheliseks ja avalikkusega suhtlemiseks ning epideemiale reageerimise koordineerimiseks.

Maavärinate seire: Sotsiaalmeediat on kasutatud maavärinate ja muude looduskatastroofide jälgimiseks. Näiteks 2011. aasta maavärina ja tsunami ajal Jaapanis kasutati Twitterit katastroofiteabe edastamiseks ja kadunud inimeste leidmiseks.

CORD-19 (COVID-19 avatud teadusuuringute andmekogum): CORD-19 andmekogum on teadlaste, uurijate ja tehnoloogiaettevõtete ühine jõupingutus, et pakkuda täielikku ressurssi COVID-19 teadusuuringuteks. Algatus sai alguse sotsiaalmeedias 2020. aastal, kui teadlased avaldasid Twitteris üleskutse, milles palusid abi COVID-19 teaduslike uuringute kogumiku koostamisel.

Teadus ja sotsiaalmeedia algatused

Sotsiaalmeedia ja muude veebipõhiste platvormide kasvav kasutamine teaduskommunikatsioonis on toonud kaasa ka mitmesuguseid algatusi teaduse ja sotsiaalmeedia mõju paremaks mõistmiseks.

Altmetric

Altmetric, meetod, mille abil saab kvantifitseerida teadusuuringute tulemuste mõju sotsiaalmeedias, uudismeedias, blogides ja muudel veebiplatvormidel. See annab põhjalikuma ülevaate sellest, kui suurt tähelepanu teadusuuringud saavad. Loe "Altmetric: Ülim juhend oma teadustöö nähtavuse suurendamiseks", et rohkem aru saada.

Impactstory ja avatud teaduse raamistik (OSF)

Impactstory ja Avatud teaduse raamistik (OSF) samuti need kaks veebipõhist platvormi, mis on mõeldud uurimistulemuste korraldamiseks ja levitamiseks. Impactstory keskendub alternatiivsetele meetmetele teadusuuringute mõju hindamiseks, näiteks sotsiaalmeedia mainimistele, allalaadimistele ja tsitaatidele, samas kui OSF keskendub uurimisprojektide korraldamise ja levitamise vahenditele, näiteks eelväljaannetele, andmetele ja tarkvarale.

Väärteave ja võltsitud uudised sotsiaalmeedias

Sotsiaalmeedias leviv väärinfo ja võltsitud uudised on tõsine ja arenev probleem. Väärinfo on ebaõige või eksitava teabe sihipärane levitamine, valeuudised aga valede või fabritseeritud lugude tahtlik levitamine.

Sotsiaalmeediavõrgustikke on kritiseeritud nende osa eest valeinformatsiooni ja valeuudiste levitamises ning nad on hakanud välja töötama mitmeid vastumeetmeid.

Näiteks on mõned platvormid kehtestanud faktide kontrollimise korra ja vähendanud võltsitud või eksitavaks tunnistatud teabe avalikustamist. Teised on kehtestanud standardid, mis piiravad teatavat liiki väärteabe kasutamist või nõuavad, et vaidlusalust materjali sisaldavatele postitustele pannakse sildid.

Sotsiaalmeedias leviva valeinformatsiooni ja võltsitud uudiste probleemi lahendamine nõuab aga keerulist ja aeganõudvat strateegiat. Meediakirjaoskuse parandamine, vastutustundliku teabe jagamise edendamine, sõltumatute faktikontrolli organisatsioonide toetamine ning platvormide vastutusele võtmine nende rolli eest väärinfo ja võltsitud uudiste levitamisel on kõik alternatiivid nende tõsiste ja murettekitavate probleemidega tegelemiseks.

Üle 75 000 täpse teadusliku näitaja, et suurendada oma mõju

Arvude kasutamine võib aidata teil suurendada oma uurimistöö mõju ning sobiva tööriista abil võib teie töö palju lihtsamaks muutuda. Vaadake Mind The Graph ja tutvuge selle suurepärase vahendiga, mis annab teile üle 70 000 näitaja, mis aitavad teil teha oma uurimistöö silmapaistvaks.

Loo oma teadusfiguurid