Kuidas islam ja teadus aitavad kaasa inimkonna arengule

Sajandeid on islam ja teadus olnud tihedalt seotud. Islamil on rikkalik teaduslike saavutuste ajalugu ning ta annab jätkuvalt olulise panuse teadusesse ja tehnoloogiasse. Moslemite teadlased ja õpetlased on aktiivsed erinevates teadus- ja arendusvaldkondades ning islami institutsioonidel on oluline roll teaduse arengu edendamisel.

Teaduse ajalugu moslemimaailmas

Islami rajas prohvet Muhammed, kes õpetas maailmavaadet, mis põhineb usul ühte Jumalasse ja individuaalsele vastutusele. Islami religioon rõhutab teadmiste otsimise tähtsust ja julgustab oma järgijaid uurima Jumala teoseid kõigis eluvaldkondades.

Islami ja teaduse vaheline seos algas 8. sajandil, ajal, mida tuntakse islami kuldajastuna ja mis kestis 8.-13. sajandini. Selle aja jooksul õitses islami tsivilisatsioon, mis tõi kaasa palju olulisi edusamme teaduses, matemaatikas, filosoofias, meditsiinis, geograafias, kunstis ja muudes valdkondades.

Lisaks nendele individuaalsetele saavutustele lõi islami tsivilisatsioon ka institutsioone, mis edendasid teaduslikke uuringuid ja õpetust, nagu näiteks Tarkuse Maja Bagdadis, mis oli keskus antiik-Kreeka, Pärsia ja India teadustekstide tõlkimiseks ja säilitamiseks.

Islami teadus jätkas õitsengut paljude sajandite jooksul, kuid alates 13. sajandist vähenes see, kui islami impeeriumide võim ja mõju vähenesid. Siiski hinnatakse ja uuritakse moslemi õpetlaste panust teadusesse ja filosoofiasse ka tänapäeval.

Islami teaduse märkimisväärsed tegelased

Islami teadusel on rikas ajalugu, millel on palju olulisi nimesid, kes on andnud olulise panuse paljudesse valdkondadesse. Siin on mõned kõige silmapaistvamad nimed:

Al-Khwarizmi: "Algebra isa", sest ta kirjutas raamatu "Al-Jabr", mis tutvustas algebra mõistet ja araabia numbrite kasutamist. Ta oli ka astronoomia ja geograafia õpetlane.

Ibn al-Haytham: On tuntud oma tööde poolest optika alal ja teda peetakse sageli kaasaegse optika isaks. Ta kirjutas raamatu "Kitab al-Manazir" (Optika raamat), milles tutvustas camera obscura kontseptsiooni ja selgitas, kuidas silm valgust tajub.

Al-Razi: Arst, filosoof ja alkeemik, keda sageli nimetatakse "pediaatria isaks". Ta kirjutas palju meditsiinilisi tekste, sealhulgas "Põhjalik raamat meditsiinist", ning andis olulise panuse keemia ja alkeemia valdkondadesse.

Ibn Sina (Avicenna): Arst ja filosoof, kes kirjutas raamatu "Meditsiinikaanon", millest sai sajandite jooksul Euroopas meditsiiniline standardtekst. Ta andis olulise panuse ka astronoomia, filosoofia ja matemaatika valdkondadesse.

Al-Farabi: Oli filosoof ja muusik, kes kirjutas mitmesugustel teemadel, sealhulgas metafüüsika, eetika ja poliitilise filosoofia kohta. Ta kirjutas ka raamatu muusikateooriast nimega "Kitab al-Musiqi al-Kabir".

Al-Kindi: Filosoof, matemaatik ja teadlane, kes kirjutas mitmesugustel teemadel, sealhulgas loogika, metafüüsika ja astronoomia kohta. Ta andis olulise panuse ka krüptograafia valdkonda.

Ibn Rushd (Averroes): Ta oli filosoof ja arst, kes kirjutas kommentaare Aristotelese teoste kohta ning andis olulise panuse loogika ja metafüüsika valdkondadesse.

Need on vaid mõned paljudest islami teaduse olulistest nimedest ja nende panus mõjutab jätkuvalt meie arusaamist maailmast tänapäeval.

Teadus ja Koraan

Mis on Koraan?

Koraan on islami püha pühakiri, mis on üle 1,8 miljardi inimese usku kogu maailmas. Moslemid usuvad, et Koraan on Jumala sõna, nagu see on ilmutatud prohvet Muhamedi 23 aasta jooksul.

See koosneb 114 peatükist ehk süradest, mis on kirjutatud araabia keeles ja sisaldavad kokku umbes 6236 salmi. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi, alates pikimast kuni lühimani. Esimest peatükki, mida tuntakse kui Al-Faatihah ehk "Avamine", loetakse igapäevastes palvetes.

See annab juhiseid paljude teemade kohta, sealhulgas usu, moraali, õiguse, ajaloo ning varasemate prohvetite ja tsivilisatsioonide lugude kohta. Samuti peetakse seda moslemite jaoks inspiratsiooni ja juhiste allikaks kõigis nende igapäevaelu aspektides.

Milline on Koraani tähendus islami ja teaduse jaoks?

Mis puudutab islami ja teadust, siis on see olnud aastaid arutelude ja debattide teemaks. Mõned inimesed usuvad, et Koraan sisaldab teaduslikke teadmisi, mis olid oma ajast ees, samas kui teised väidavad, et teaduslikud avastused on tehtud Koraanist sõltumatult.

Koraanis on teatud salmid, millele sageli viidatakse teaduslike teadmiste tõendina. Näiteks viitab Koraan embrüo arenguprotsessile ja inimese loote kasvamise etappidele, mida kaasaegne embrüoloogia on kinnitanud. Samamoodi mainitakse Koraanis laienevat universumit, mis on mõiste, mille teadlased avastasid alles 20. sajandil.

Kuid Koraanis on ka mõned salmid, mis näivad olevat vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga. Näiteks kirjeldatakse Koraanis, et päike "loojub" konkreetses kohas, mis ei ole kooskõlas tänapäeva arusaamaga päikesest kui liikumatust tähest, mille ümber Maa tiirleb.

Oluline on märkida, et Koraan ei ole teaduslik tekst, vaid pigem religioosne tekst, mis annab juhiseid ja moraalseid õpetusi. Kuigi Koraanist võib leida mõningaid teaduslikke teadmisi, ei ole see mõeldud kõikehõlmavaks juhiseks teaduslikele avastustele. Selle asemel on üksikisikute ülesanne kasutada oma kriitilist mõtlemist ja teaduslikke meetodeid, et uurida loodust ja teha uusi avastusi.

Maailma suurim teaduslikult täpne illustratsioonigalerii

Mind the Graph on veebiplatvorm, mis pakub mitmeid vahendeid, mis aitavad teadlastel ja uurijatel luua kvaliteetseid graafilisi kokkuvõtteid, teaduspostreid ja infograafikaid. Platvorm pakub ulatuslikku teaduslike illustratsioonide ja mallide raamatukogu ning vahendeid nende kohandamiseks ja uute elementide, näiteks teksti, graafikute ja andmete lisamiseks.