Kirjanduse ülevaade annab väärtusliku ülevaate uurimisteemast, mis aitab parandada uurimistulemuste kvaliteeti ja usaldusväärsust. See muutub kriitilise tähtsusega, et põhjendada uurimistööd olemasoleva teadustööga, mõista teadusuuringute lünki ja teadmislünki ning pakkuda välja valdkondi edasiseks uurimiseks.

Avastage kirjandusülevaate peamine eesmärk, selle erinevus kommenteeritud kirjandusest ja õppige, kuidas seda teha, alates kontseptsioonist kuni kirjutamisprotsessini.

Mis on kirjandusülevaade?

Kirjandusülevaade on konkreetse teema või uurimisküsimusega seotud olemasoleva kirjanduse, uuringute ja teaduspublikatsioonide põhjalik analüüs. See aitab teadlastel tuvastada asjakohaseid teooriaid, metoodikaid ja lähenemisviise, mida on kasutatud varasemates uuringutes, ning aitab kujundada tulevasi teadusuuringuid.

See ülevaade aitab luua uurimuse konteksti ja võimaldab teadlastel paigutada oma tööd laiemas uurimisvaldkonnas. Samuti aitab see kaasa uurimuse eesmärkide püstitamisele, uurimisküsimuste väljatöötamisele ja uurimismeetodite kavandamisele.

Need on kirjanduse ülevaate peamised allikad:

  1. Raamatud
  2. Ajakirja artiklid
  3. Konverentsi protokollid
  4. Veebipõhised andmebaasid

Siin on link meie artiklile Kuidas leida sarnaseid uurimistöid. Vaadake seda, et saada täiendavaid nõuandeid, kuidas parandada oma kirjandusülevaadet.

Mis on kirjandusülevaate eesmärk?

Kirjandusülevaate eesmärk on anda kokkuvõte, hinnang ja kriitiline analüüs olemasolevatest teadusuuringutest teatud valdkonnas või mõnest selle küsimusest. Selle eesmärk on tuvastada lüngad, vastuolud ja valdkonnad, mis vajavad edasist uurimist, andes samal ajal ülevaate valdkonna olemasolevatest teadmistest. Lõppkokkuvõttes on kirjandusülevaade teadlastele ja teadlastele kriitiline vahend, kui nad püüavad oma valdkonnas teadmisi edasi arendada.

Kirjanduse ülevaade aitab: 

Lünkade kindlakstegemine teadusuuringutes

Kirjanduse ülevaade aitab tuvastada lüngad olemasolevates uuringutes, mis võivad anda teavet uuringu fookuse kohta.

Konteksti pakkumine

Olemasoleva kirjanduse läbivaatamine aitab anda konteksti ja taustteavet uurimisteema ja selle tähtsuse kohta.

Teadmiste demonstreerimine

Kirjanduse põhjalik läbivaatamine näitab uurija teadmisi valdkonnast ja tema võimet uurimusi kriitiliselt analüüsida ja sünteesida.

Juhtiv uurimiskonstruktsioon

Kirjandusülevaade aitab suunata uuringu kavandamist, sealhulgas uurimisküsimust, metoodikat ja andmeanalüüsi.

Uurimisideede genereerimine

Kirjanduse ülevaade võib tekitada uusi uurimisideid ja hüpoteese, mida saab tulevastes uuringutes testida.

Teadusuuringute dubleerimise vältimine

Olemasoleva kirjanduse läbivaatamine on oluline, et vältida varasemate uuringute dubleerimist ja aidata kaasa teadmiste arengule selles valdkonnas.

Kirjanduse ülevaade vs. kommenteeritud bibliograafia

Kirjandusülevaade on konkreetse eeluuritud teemaga seotud uuringute ja teooriate põhjalik analüüs. Selles selgitatakse konkreetse teema kohta käivaid ja olulisi tulemusi, selgitatakse välja suundumused, lüngad ja eelarvamused ning esitatakse uurimuse taust.

Teisest küljest on kommenteeritud bibliograafia on allikate loetelu koos lühikese kokkuvõtte ja hinnanguga igaühe kohta. See on süstemaatiline viis allikate korraldamiseks ja aitab tuvastada nende asjakohasust ja usaldusväärsust. 

Märkustes kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse allikaid, andes lugejale lühidalt märku allika kasulikkusest ja kvaliteedist.

Seega on kirjandusülevaate ja kommenteeritud bibliograafia peamine erinevus selles, et kirjandusülevaade on konkreetse teema olemasoleva uurimistöö põhjalik analüüs, samas kui kommenteeritud bibliograafia on allikate kogumik, mis annab lühikese kokkuvõtte iga allika sisust ja selle kasulikkusest teema jaoks.

Kuidas teha kirjandusülevaadet?

Kirjandusülevaate tegemine isiklikult

  1. Alustage peamiste allikate väljaselgitamisest, mida on vaja läbi vaadata. Seda saate teha veebiotsingute abil või konsulteerides asjatundjatega.
  2. Külastage akadeemilisi raamatukogusid, arhiive ja uurimiskeskusi, et pääseda ligi asjakohastele ajakirjadele või raamatutele.
  3. Tehke üksikasjalikke märkmeid allikates esitatud põhipunktide, argumentide ja tõendite kohta.
  4. Korraldage oma märkmed struktureeritud, temaatilise või kronoloogilise ülevaate kujul, et hõlbustada sünteesi ja analüüsi.
  5. Hinnake allikate tugevaid ja nõrku külgi, tuvastage lüngad kirjanduses ja dokumenteerige oma järeldused.

Kirjandusülevaate tegemine e-posti teel

  1. Tehke kindlaks võtmekontaktid, näiteks autorid, toimetajad või asjatundjad, kes võivad teile asjakohast teavet anda või teid täiendavate allikate juurde suunata.
  2. Koostage lühike ja selge e-kirja sõnum, milles tutvustate ennast, selgitate oma päringu eesmärki ja küsite vajalikku teavet.
  3. Kui te ei saa vastust mõistliku aja jooksul, siis jätkake viisakate meeldetuletustega.
  4. Jälgige kõiki teateid, sealhulgas ajatemplite, vastuste ja saadud lisamaterjalide kohta.
  5. Hinnake saadud teabe asjakohasust, usaldusväärsust ja usaldusväärsust ning veenduge, et te viitate asjakohaselt ja viitate kasutatud allikatele.

Kirjandusülevaate kirjutamine

Kirjandusülevaate kontseptsiooni koostamiseks tuleb kõigepealt valida teid huvitav uurimisteema. Pärast teema valimist on oluline määratleda sellega seotud põhiterminid ja -mõisted. See tagab, et teie ülevaade on sihipärane ja põhjalik. Seejärel peate leidma asjakohased teabeallikad.

Järgmine samm on töötada välja otsingustrateegia asjakohase kirjanduse leidmiseks, mis hõlmab sobivate andmebaaside, ajakirjade ja märksõnade valimist. Samuti peaksite kindlaks määrama kriteeriumid, mille alusel kaasata või välistada allikad vastavalt nende asjakohasusele uurimisküsimuse suhtes.

Kui teil on olemas võimalike allikate nimekiri, peate neid kriitiliselt hindama, analüüsima kogutud teavet ja andmeid ning sünteesima tulemused, et anda terviklik ja erapooletu kokkuvõte olemasolevast kirjandusest. 

Lõpuks peaksite esitama oma järeldused selgelt ja organiseeritult, tuues esile olemasoleva kirjanduse lüngad ja piirangud ning pakkudes välja edasiste uuringute võimalusi.

See on näide, kuidas seda kirjutada:

I. Sissejuhatus

     A. Taustateave teema kohta

     B. Teesi väide

II. Kirjanduse ülevaade

    A. Ülevaade olemasolevatest uuringutest

     B. Uurimises esinevate lünkade analüüs

     C. Uuringu tähtsus

III. Uurimismeetodid

     A. Uuringu ülesehitus

     B. Uuringus osalejad

     C. Andmekogumisvahendid

     D. Andmete analüüsimeetodid

IV. Tulemused

     A. Uurimistulemuste esitamine

     B. Andmete analüüs ja tõlgendamine

     C. Seos tulemuste ja uurimisküsimuste vahel

V. Arutelu

     A. Uurimistulemuste kokkuvõte

     B. Võrdlus varasemate uuringutega

     C. Uuringu piirangud ja mõju

     D. Ettepanekud edasisteks uuringuteks

VI. Kokkuvõte

     A. Peamiste punktide kokkuvõte

     B. Uuringu asjakohasus

C. Lõppmärkused

VII. Viited

     A. Kõikide viidatud allikate loetelu

     B. Vormindage vastavalt eelistatud stiilile, nt APA, MLA jt.

Teaduslikult täpne infograafika vaid paari klikiga

Tavapärane teaduslik teabevahetus sõltub sageli tihedast tekstist ja keerulistest andmetabelitest, mis võivad olla paljudele inimestele raskesti mõistetavad. Mind the Graph platvorm muudab selle protsessi lihtsamaks, võimaldades teadlastel luua selgeid ja esteetiliselt atraktiivseid visuaalseid materjale, nagu infograafiad, plakatid, joonised ja diagrammid. Kasutades Mind the Graph-d, edastavad teadlased oma tulemusi laiemale publikule väga nutikalt.

logo-subscribe

Tellige meie uudiskiri

Eksklusiivne kvaliteetne sisu tõhusa visuaalse
teabevahetus teaduses.

- Eksklusiivne juhend
- Disaini näpunäited
- Teaduslikud uudised ja suundumused
- Juhendid ja mallid