Akadeemilised esseed on platvormiks teadmiste jagamisele, kriitilisele diskursusele ja pidevalt arenevale teaduslikule loomingule kaasaaitamisele. Esseede kirjutamise oskust lihvides ei paranda te mitte ainult oma akadeemilisi tulemusi, vaid arendate ka olulisi võimeid, mida saab üle kanda oma isikliku ja tööelu eri valdkondadesse.

Selles põhjalikus juhendis uurime akadeemilise essee kirjutamise erinevaid aspekte, alates selle määratluse mõistmisest kuni grammatika, kirjavahemärkide ja nõuetekohase allikate tsiteerimise valdamiseni.

Mis on akadeemiline essee?

Akadeemiline essee on ametlik kirjatükk, milles esitatakse hästi struktureeritud argument või analüüs konkreetsel teemal teatud akadeemilisel erialal. See on teaduslik ettevõtmine, mis nõuab kriitilist mõtlemist, uurimistööd ja tõenduspõhist argumentatsiooni autori väidete ja väidete toetamiseks.

Erinevalt teistest kirjutamisvormidest on akadeemilistele esseedele iseloomulik, et nad keskenduvad intellektuaalsele uurimisele, loogilisele korraldusele ja akadeemiliste konventsioonide järgimisele. Need kirjutatakse tavaliselt kaaslastest, õppejõududest või valdkonna teadlastest koosnevale auditooriumile, et aidata kaasa olemasolevatele teadmistele, edendada arusaamist või osaleda kriitilises diskursuses.

Akadeemilistel esseedel on akadeemilises maailmas oluline roll, sest nende abil saavad üliõpilased näidata oma arusaamist teemast, teha kriitilist analüüsi ja edastada oma ideid tõhusalt. Nad aitavad kaasa laiemale akadeemilisele arutelule, edendavad intellektuaalset arengut ja edendavad teadmisi konkreetses õppevaldkonnas.

Akadeemiliste esseede tüübid

Akadeemilisi esseesid on mitut liiki, millest igaühel on oma eesmärk, struktuur ja lähenemisviis teabe ja argumentide esitamiseks. Oluline on märkida, et essee tüübid on üldised kategooriad ja mõned esseed võivad kombineerida eri tüüpide elemente. Lisaks võib iga tüübi sees olla variatsioone ja alamliike, mis sõltuvad ülesande või akadeemilise distsipliini erinõuetest. Iga essee tüübi eesmärgi ja tavade mõistmine aitab teil valida sobiva lähenemisviisi ja struktuuri oma kirjutamiseks.

Uurime nelja tavalist akadeemilise essee tüüpi:

Narratiivne essee

Jutustav essee jutustab loo või jutustab isikliku kogemuse. See köidab lugejat, kirjeldades sündmusi, tegelasi ja keskkondi elavalt, kasutades sageli sensoorseid üksikasju ja jutustamisvõtteid. Narratiivsete esseede eesmärk on meelelahutust pakkuda, tekitada emotsioone või edastada õppetund või moraal. Neid võib kasutada sellistes õppeainetes nagu kirjandus, loovkirjutamine või isiklik areng.

Kirjeldav essee

Kirjeldavad esseed keskenduvad isiku, koha, eseme või sündmuse üksikasjalikule kirjeldamisele. Kirjeldavad esseed loovad lugeja meeles elava pildi, kasutades meelelisi sõnu ja elavaid kujutluspilte. Eesmärgiks on aidata lugejal kirjeldatavat teemat kogeda ja visualiseerida. Kirjeldavaid esseesid kasutatakse tavaliselt sellistes ainetes nagu kirjandus, geograafia või kujutav kunst.

Ekspositoorne essee

Ekspositsioonilise essee eesmärk on selgitada, teavitada või kirjeldada konkreetset teemat või mõistet. Selles esitatakse teema tasakaalustatud analüüs, mis sisaldab faktilist teavet, määratlusi, selgitusi või samm-sammult toimuvaid protsesse. Ekspositoorne essee nõuab põhjalikku uurimistööd ja ideede selget esitamist, kasutades selgituste toetamiseks sageli tõendeid ja näiteid. Neid kasutatakse tavaliselt sellistes õppeainetes nagu ajalugu, loodusteadused või sotsiaalteadused.

Veenev essee

Veenva essee eesmärk on veenda lugejat, et ta võtaks vastu teatud seisukoha, võtaks vastu konkreetse meetme või muudaks oma veendumusi või käitumist. Selles esitatakse argumendid ja tõendid konkreetse seisukoha toetuseks, kasutades veenvaid tehnikaid, nagu loogiline argumentatsioon, emotsionaalsed üleskutsed või apelleerimine autoriteedile. Veenvad esseed nõuavad põhjalikku uurimistööd, tugevat retoorikat ja tõhusat tõendite kasutamist lugeja arvamuse mõjutamiseks. Neid kasutatakse tavaliselt sellistes õppeainetes nagu sotsioloogia, politoloogia või kommunikatsioon.

Head akadeemilise essee teemad

Hea akadeemilise essee teema valimisel on oluline valida teema, mis on huvipakkuv, asjakohane teie õppevaldkonna jaoks ning võimaldab põhjalikku analüüsi ja arutelu. Siin on mõned näited heade akadeemiliste esseede teemade kohta erinevatel erialadel:

  • Psühholoogia: Lapsepõlvetraumade mõju täiskasvanueas.
  • Sotsioloogia: Sotsiaalmeedia mõju inimestevahelistele suhetele.
  • Majandus: Sissetulekute ebavõrdsus ja selle mõju majanduskasvule.
  • Keskkonnateadus: Kuidas kasutada taastuvenergiat kliimamuutuste vastu võitlemiseks.
  • Ajalugu: Teise maailmasõja mõju.
  • Kirjandus: Uurides Jane Austeni soorollide ja ootuste kujutamist.
  • Politoloogia: Populismi tõusu analüüsimine tänapäeva poliitikas.
  • Tervishoiuteadused: Geenitöötlustehnoloogiate eetilised kaalutlused.
  • Ärijuhtimine: Organisatsioonikultuuri mõju töötajate tulemuslikkusele.
  • Haridus: Veebipõhise hariduse tõhususe uurimine.

Õige vorming teie akadeemilise kirjutamise jaoks

Kui tegemist on akadeemilise kirjutamisega, on asjakohase formaadi järgimine oluline, et tagada oma töö selgus, organiseeritus ja professionaalsus. Kuigi konkreetsed vormistusnõuded võivad erineda sõltuvalt teie õppeasutusest ja dokumendi tüübist, mida te kirjutate. Siin on mõned üldised suunised akadeemilise kirjutamise nõuetekohase formaadi kohta:

Tiitelleht

  • Märkige oma töö pealkiri, oma nimi, kursuse/õppejõu nimi, õppeasutus ja esitamise kuupäev.
  • Järgige oma asutuse poolt ette nähtud tiitellehe spetsiifilisi juhiseid.

Kirjatüüp ja marginaalid

  • Kasutage loetavat kirjastiili, näiteks Times New Roman või Arial.
  • Seadke kirjasuuruseks 12 punkti.
  • Kasutage lehekülje kõikidel külgedel standardseid 1-tolliseid marginaale.

Reavahe

  • Kasutage kogu dokumendis, sealhulgas tekstis, tsitaatides, joonealustes märkustes ja viidetes, kahekordset vahekaugust.
  • Kontrollige, kas teie õppeasutusel või professoril on konkreetsed nõuded reavahede kohta.

Lehekülje numbrid

  • Lisage leheküljenumbrid iga lehekülje päisesse või jalusesse, tavaliselt paremasse ülanurka.
  • Alustage nummerdamist sissejuhatuse esimesest leheküljest või dokumendi põhiosa esimesest leheküljest.

Pealkirjad ja alapealkirjad

  • Kasutage oma töö korraldamiseks selgeid ja järjepidevaid pealkirju.
  • Järgige hierarhilist struktuuri peamiste pealkirjadega (nt sissejuhatus, metoodika, tulemused) ja vajadusel alapealkirjadega (nt kirjanduse ülevaade, andmete analüüs).
  • Kasutage loogilist numeratsioonisüsteemi (nt 1. Sissejuhatus, 2. Kirjanduse ülevaade), kui teie asutus või stiilijuhend seda nõuab.

Tsitaadid tekstisiseselt

  • Sõltuvalt viitamisstiilist (nt, APA, MLA, Chicago), kasutage allikatele viitamisel asjakohaseid tekstisiseseid viitamisvorme.
  • Lisage autori nimi, avaldamisaasta ja lehekülje number (kui see on asjakohane) sulgudes või vastavalt ettenähtud stiilijuhistele.

Viited/Bibliograafia

  • Lisage oma dokumendi lõppu eraldi lõik, et loetleda kõik tsiteeritud allikad.
  • Järgige viitamisstiili juhendit (nt APA, MLA) viiteloendi vormistamisel.
  • Lisage kõik vajalikud andmed iga allika kohta, näiteks autor(id), pealkiri, avaldamisaasta ja avaldamisandmed.

Paragrahvid ja mõttelõiked

  • Alustage iga uut lõiku mõttekohaga (tavaliselt pool tolli või 1,27 cm).
  • Veenduge, et iga lõige keskendub ühele ideele või teemale ja pakub selgeid üleminekuid lõigete vahel.

Pealkirjad ja vorming

  • Kasutage rõhuasetuseks või pealkirjade, nimede või konkreetsete terminite esiletõstmiseks vähesel määral paksus kirjas, kursiivis või allakriipsutamisel.
  • Säilitage oma vormistusvalikute järjepidevus kogu dokumendis.

Korrektuur ja toimetamine

  • Kontrollige oma tööd hoolikalt grammatika-, õigekirja- ja kirjavahemärgivigade suhtes.
  • Kontrollige selgust, sidusust ja loogilist mõttevoolu.
  • Veenduge, et teie töö järgib kõiki teie asutuse või õppejõu esitatud täiendavaid vormistusjuhiseid.

Sammud, kuidas kirjutada akadeemilist esseed

Akadeemilise essee kirjutamine võib tunduda hirmuäratav ülesanne, kuid selle jagamine väiksemateks etappideks võib muuta protsessi kergemini hallatavaks ja vähem üle jõu käivaks. Järgnevalt on esitatud sammud, kuidas kirjutada akadeemilist esseed:

1. Mõista essee üleskutset

Lugege hoolikalt essee üleskutset või küsimust ja mõistke seda. Tehke kindlaks peamised nõuded, näiteks teema, ulatus, vormistusjuhised ja muud konkreetsed juhised.

2. Tehke põhjalik uurimistöö teema kohta

Alustage asjakohase teabe kogumisest ja valitud teema uurimisest. Lugege akadeemilisi raamatuid, teaduslikke artikleid, mainekaid veebisaite ja muid usaldusväärseid allikaid, et koguda tõendeid, näiteid ja toetavaid materjale.

3. Arutage selge teesiväide

Sõnastage selge ja kokkuvõtlik tees, mis esitab teie peamise argumendi või keskse idee. Teesiväide peaks suunama teie essee suunda ning andma analüüsile ja arutelule fookuse.

4. Looge oma ideede organiseerimiseks kontuur.

Korraldage oma mõtted ja ideed, luues oma essee jaoks ülevaate. Visandage peamised lõigud või punktid, mis moodustavad sissejuhatuse, põhiosa ja kokkuvõtte. Korraldage oma tugipunktid ja tõendid loogilises järjekorras.

5. Kirjutage kaasahaarav sissejuhatus selge teesiavaldusega

Alustage oma esseed kaasahaarava sissejuhatusega, mis köidab lugeja tähelepanu ja annab vajalikku taustteavet teema kohta. Sõnastage sissejuhatuses selgelt oma teeside ja andke ülevaade peamistest punktidest, mida te arutate.

6. Arutage iga peamist punkti eraldi tekstikomplektis.

Arutage iga peamist punkti või argumenti eraldi lõigetes. Alustage iga põhikirja lõiget teemalausega, mis esitab selle konkreetse lõike põhikontseptsiooni. Paku oma argumentide toetamiseks tõendusmaterjali, illustratsioone ja analüüsi. Veenduge, et igal lõigul on selge fookus ja et see on seotud teie teesilausega.

7. Analüüsige ja tõlgendage tõendeid oma argumentide toetamiseks.

Paku kriitilist analüüsi ja selgitusi selle kohta, kuidas tõendid toetavad sinu peamist argumenti. Kasutage oma väidete tugevdamiseks loogilisi põhjendusi ja teaduslikke teadmisi.

8. Võtke kokku arutletud põhipunktid ja korrake keskne tees.

Mõtisklege oma argumentide tähtsuse üle ja lõpetage oma essee. Hoiduge kokkuvõttes uue teabe või argumentide esitamisest.

9. Selguse, sidususe ja grammatika parandamine ja redigeerimine

Vaadake oma essee põhjalikult läbi, et tagada selgus, sidusus ja ideede loogiline areng. Kontrollige grammatika-, õigekirja- ja kirjavahemärgivigu. Veenduge, et teie essee järgib etteantud vormistusjuhiseid. Vaadake oma essee sisu, struktuuri ja keelekasutuse osas üle ja redigeerige seda.

10. Kontrollige oma essee vigade suhtes ja tehke lõplikke parandusi

Lugege oma essee hoolikalt läbi, et tabada kõik ülejäänud vead või ebajärjekindlus. Lugege oma essee valjusti ette või laske kellelgi teisel seda üle vaadata, et teha kindlaks kõik parandamist vajavad kohad. Pöörake tähelepanu lauseehitusele, sõnavalikule ja üldisele loetavusele.

Grammatika ja kirjavahemärkide näpunäited

Akadeemilise kirjandi selguse ja sidususe tagamiseks pöörake tähelepanu grammatikale ja kirjavahemärkidele:

  • Tagage subjekti ja verbi kooskõla, mis tähendab, et subjekt ja verbi peavad lauses vastama arvule ja isikule. 
  • Hoidke oma essee jooksul järjepidevalt kinni verbi aegadest, et vältida segadust. 
  • Interpunktsioonimärkide, nagu komad, semikoolonid ja apostroofid, õige kasutamine on oluline, et anda edasi soovitud tähendust. 
  • Olge ettevaatlik pikitud lausetega ja püüdke oma ideid lühidalt ja selgelt väljendada. 
  • Kontrollige oma essee hoolikalt õigekirja- ja trükivigade suhtes, kasutades selleks nii automatiseeritud vahendeid kui ka käsitsi kontrollimist.

Tõlkimise ja toimetamise näpunäited

Korrektuuri ja toimetamise protsess on teie akadeemilise essee kvaliteedi parandamiseks väga oluline. Siin on mõned näpunäited:

  • Alustage enne korrektuuri tegemist pausi tegemisest, et läheneda oma tööle värskete silmadega. 
  • Essee valjusti lugemine aitab tuvastada ebamugavaid lausekonstruktsioone, grammatilisi vigu ja parandamist vajavaid kohti. 
  • Pöörake suurt tähelepanu selgusele ja sidususele - veenduge, et teie ideed on loogiliselt loogilised ja et teie argumendid on hästi toetatud. 
  • Tagasiside saamine eakaaslastelt, õppejõududelt või kirjutamiskeskustest võib pakkuda väärtuslikke teadmisi ja vaatenurki.
  • Redigeerige oma essee lühiduse ja selguse huvides, eemaldades ebavajalikud kordused ja sõnamulinad. Põhjalik läbivaatamine aitab täiustada teie essee üldist struktuuri ja keelekasutust.

Allikate tsiteerimine

Akadeemilistes esseedes on allikate märkimine oluline, et anda tunnustust originaalautoritele ja vältida plagiaati. Järgige neid põhipunkte:

  • Valige oma asutuse poolt nõutav viitamisstiil, näiteks APA, MLA või Chicago.
  • Välisallikate kasutamisel lisage tekstisisesed viited, märkides autori perekonnanime ja avaldamisaasta.
  • Otseste tsitaatide puhul kasutage jutumärke ja märkige leheküljenumber tekstisiseses tsitaadis.
  • Parafraseerige või võtke allikatest saadud teave kokku oma sõnadega, kuid esitage samas tekstisiseseid viiteid.
  • Koostage essee lõppu viiteloend või bibliograafia, milles loetletakse kõik kasutatud allikad, järgides oma viitamisstiili konkreetseid vormistusjuhiseid.
  • Veebipõhiste allikate puhul lisage URL või DOI, kui see on olemas.
  • Pidage meeles, et täpne ja järjepidev tsiteerimine tunnustab teiste tööd ja lisab teie enda essee usaldusväärsust.

Suur mõju ja suurem nähtavus teie tööle

Mind the Graph annab teadlastele võimaluse parandada oma teadusuuringute esitlust ja nähtavust visuaalselt atraktiivsete visuaalsete vahendite loomise vahendite abil. Neid vahendeid kasutades saavad teadlased tõhusalt edastada oma tulemusi, suurendada oma töö nähtavust ja maksimeerida selle mõju.

teaduslikud illustratsioonid
logo-subscribe

Tellige meie uudiskiri

Eksklusiivne kvaliteetne sisu tõhusa visuaalse
teabevahetus teaduses.

- Eksklusiivne juhend
- Disaini näpunäited
- Teaduslikud uudised ja suundumused
- Juhendid ja mallid