Kui te olete teadlane või üliõpilane, olete kindlasti kokku puutunud selle lihtsa, kuid olulise terminiga - diplomitöö. See on teie karjääri jaoks väga oluline, sest selles võetakse kokku teie uurimistöö ja esitatakse see nii, et lugejad saaksid teie järeldusi mõista ja hinnata.

Kuid lõputöö kirjutamine võib olla tüütu ülesanne ja paljud võivad leida selles raskusi. Selle lahendamiseks aitame teil mõista lõputööd ja nende tüüpe, samal ajal heidame valgust kaudsetele lõputöödele ja nende kirjutamise sammudele.

Mis on lõputöö?

Lõputöö on koostatud aruanne või uurimistöö, milles esitatakse teadlase ainulaadne uurimus, uurimine või avastused konkreetse teema või küsimuse kohta. Tavaliselt koostab lõputöö kraadiõppija osana oma kraadiõppekavast, näiteks magistri- või doktoriõppes.

Lõputöö koosneb tavaliselt mitmest peatükist, sealhulgas sissejuhatusest, milles kirjeldatakse uurimisküsimust, kirjanduse ülevaatest, milles tehakse kokkuvõte varasematest töödest antud teemal, metoodika osast, milles kirjeldatakse kasutatud uurimismeetodeid, tulemuste osast, milles kirjeldatakse uurimistulemusi, ning kokkuvõttest, milles selgitatakse lõputöö põhipunkte ja rõhutatakse võimalikke järeldusi.

Lõputöö kirjutatakse selleks, et edendada uurimisvaldkonda, näidata teadlase teadmisi ja tema võimet iseseisvaks õppetööks. Professoritest või erialaspetsialistidest koosnev komisjon vaatab lõputöö sageli läbi, et anda tagasisidet ja otsustada, kas see vastab kraadiõppekava nõuetele või mitte.

Eksplitsiitne vs. kaudne tees

Süvenedes teemasse, on lõputöö kirjutamisel tavaliselt kaks võimalust: Eksplitsiitne ja kaudne. Mõlemal neist on suur roll selle üle otsustamisel, milline saab olema sisu, sest neid ei saa kasutada suvaliselt. See sõltub valitud teemast.

Sõnaselge tees on lühike, täpne väide, mis väljendab autori peamist argumenti või mõtet essees või muus kirjatükis. Selline teesiväide, mis tavaliselt asub sissejuhatuse lõpus, ei jäta ruumi tõlgendustele.

Teisest küljest on kaudne tees selline, mida ei ole kirjatöös sõnaselgelt välja öeldud, vaid millele pigem vihjatakse või mis on vihjatud keele, toetavate üksikasjade ja muude elementide kaudu. Lugeja peab järeldama teose põhipunkti või argumendi kontekstist, kirjaniku keelest ja kirjaniku poolt kasutatud näidetest.

Mõnikord võib kaudne teesiväide olla võimsam kui selgesõnaline, eriti kui autor tahab lugejat kaasata ja panna teda teksti kriitiliselt kaaluma.
Sõnaselge teesilausung võib olla selgem ja lugejatele lihtsamini mõistetav. Kirjutajal võib olla rohkem vabadust oma argumentatsiooni arendamiseks kogu essee jooksul, kui on olemas pigem kaudne kui selgesõnaline tees.
Kirjutaja eesmärgid, sihtrühm ja kirjutise kontekst määravad siiski lõppkokkuvõttes, kas kasutada selgesõnalist või kaudset teesi.

Miks on kaudne tees oluline?

Eeldatav tees on oluline, sest see aitab lugejal mõista, mida autor oma kirjutises silmas peab või mis on tema eesmärk.

 Samuti aitab see siduda kirjatükis käsitletud mõisteid kokku, parandades selle selgust ja lugejasõbralikkust. Lisaks aitab see lugejal mõista autori seisukohti ja eesmärke, mis on kasulik esitatud argumentide täpsuse ja kaalukuse hindamisel.

Lisaks sellele võib kaudne tees julgustada lugejat teksti kriitilisemalt käsitlema, sest selleks, et mõista täielikult autori kavandatud tähendust, peab lugeja aktiivselt tõlgendama ja tegema kirjutatu põhjal järeldusi. See võib viia teksti sügavama analüüsi ja mõistmiseni, mis võib olla kasulik akadeemilises ja kutsealases kontekstis. 

6 sammu kaudse teesi väljatöötamiseks

  1. Määrake kindlaks põhipunkt: Määratlege selgelt peamine argument või punkt, mida soovite oma kirjutises esitada. See väide, mis võtab kokku peamise mõtte, mida soovite edastada, peaks olema otsene ja lühike.
  2. Mõelge eesmärgile: Mõelge oma kirjutamise eesmärgile. Kas püüate teavitada, meelelahutust pakkuda või lugejat veenda? Kui te teate oma eesmärki, saate luua kaudse teesi, mis annab tõhusalt edasi teie sõnumit.
  3. Uurige oma struktuuri: Võtke arvesse oma kirjutise struktuuri. Kuidas te esitate oma ideid? Kas on mingeid korduvaid mustreid või teemasid? See võib aidata teil kindlaks teha peamist argumenti või mõtet, mida püüate esitada.
  4. Otsige märksõnu ja fraase: Otsige märksõnu ja fraase, mida kasutate korduvalt. See võib anda vihjeid selle kohta, mida te üritate edastada.
  5.  Mõelge oma toonile: Analüüsige oma kirjutise tooni. Kas olete tõsine või humoorikas? Sarkastiline või siiras? Tooni mõistmine võib aidata teil tõlgendada teie kavandatud tähendust.
  6. Teha järeldusi: Põhipunkti, eesmärgi, struktuuri, märksõnade, fraaside ja toonide analüüsi põhjal tehke järeldus oma kaudse väite kohta. See peaks olema selge ja kokkuvõtlik väide, mis võtab kokku teie peamise argumendi või punkti, mida te oma kirjutises esitate.

Pidage meeles, et kaudne teesiväide ei pruugi olla nii selge kui selgesõnaliselt esitatud teesiväide. Lugeja peab võib-olla rakendama selle suhtes kriitilist analüüsi ja tõlgendamist. Seetõttu on oluline struktureerida oma kirjutis nii, et see edastaks selgelt teie põhiidee ja tugevdaks teie aluseks olevat teesiväidet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hästi koostatud väitekiri on oluline, sest see aitab keskenduda kirjutajale ja annab esseele selge suuna, mistõttu on lugejal lihtsam jälgida ja mõista autori argumente.

Visuaalselt atraktiivsed arvud teie uuringute jaoks

Mind the Graph on platvorm, mis aitab teadlastel tutvuda tohutu hulga teaduslike visuaalide raamatukoguga ja esitada neid oma lõputöödes, et lugejaid köita. Registreeruge kohe ja avage visuaalselt atraktiivsed joonised oma uurimistööde jaoks.

logo-subscribe

Tellige meie uudiskiri

Eksklusiivne kvaliteetne sisu tõhusa visuaalse
teabevahetus teaduses.

- Eksklusiivne juhend
- Disaini näpunäited
- Teaduslikud uudised ja suundumused
- Juhendid ja mallid